Kokkuvõte õnnestumistest ja arengukohtadest

Milline oli arendusprojekti eesmärk ja kas jõudsite selleni? 

Luua keskkond, mis võimaldab õpetajal luua tingimused õpilaste ise- ja ühisõppimiseks. Laiendada õppimise ja õpetamise võimalusi, avardada nii õpetajate kui ka õpilaste maailmapilti ning soodustada erinevate ideede edasiarendamist ja ühistöövahendite kasutamist.

Millised tegevused viisid eesmärgini? 

• TAHE ja oskus ületada võimalikud hirmud ja teadmatus 
• VAJADUS - algatus tuli õpetajatelt, kes tunnetasid vajadust materjalide jagamise järele.
• EESTVEDAJA olemasolu, kes julgustas proovima ning aitas ületada ebakindlust ja teadmatust
• VÕIMEKUS – lisaks tahtele ja vajadusele olid algatusgrupi liikmetel olemas ka vajalikud teadmised ja oskused 
• TOETUS – algatusgrupil on olemas tugev moraalne toetus nii kolleegide kui juhtide poolt, mis väljendub eelkõige kolleegide julgustamises, et nad paneks oma materjalid üles ja sõnadeta kokkuleppes mitte arvustada kolleegide tööd. 

Kes olid arendusprojekti protsessi kaasatud? 

Protsessi juhib haridustehnoloog ja kaasatud on kõik, kes ise avaldasid soovi algatusgrupiga ühineda. Grupis on igast klassiastmest vähemalt üks esindaja ja HEV õpilaste õpetajate esindaja.

Milliste probleemidega silmitsi seisite ja kuidas neid lahendasite? 

Eesmärk oli selge, mõõdetav ja kõigile arusaadav. Eesmärgi kaugus oli esialgu hirmutav, sest et õppevahendite pank oma nime õigustaks, peaks see olema mahukas ja võimaldama leida kvaliteetseid materjale mistahes teemal mistahes klassiastmele. See eeldab algatusgrupilt head omavahelist koostööd pika aja jooksul. Lepiti kokku kokkusaamised ja see motiveeris grupiliikmeid regulaarselt panka materjale lisama ja neid eelnevalt täiendama. Algatusgrupi liikmetele tunnustamiseks on olemas ka väline motivatsioonisüsteem. Probleemiks oli õppematerjalide ümbermuutmine ja ka loomine creative commonsi litsentsiga vastavaks. See muutis töö meeskonna jaoks ajamahukamaks kui see algselt planeeritud oli.

Kas ja kuidas arendas projekt asutust tervikuna? 

Koostöö erinevate klassiastmete õpetajate vahel Regulaarsed IT alased õpitoad kord kuus ja kolleegi õpitoad 2 korda kuus. Julgus oma tööd näidata

Kuidas soovite arendusprojektiga edasi liikuda ehk mis saab projektist edasi? 

Tegemist on pikaajalise projektiga, mis ei saa kunagi valmis. Projekt toetab õpetaja professionaalsuse arengut ja professionaalset koostööd ning loob õppijate jaoks avaramad võimalused õppida ise ja koos teistega.

Projekti edenemine

Õppevarapanga loomine on Dipity.

Milline peaks välja nägema ülesehitus?

Created with Padlet

Mõistekaart

RANDVERE KOOLI SÜNDIMISE JA KASVAMISE LUGU

Randvere kool on Viimsi Keskkoolist eraldunud kool. Viimsi Keskkooli õppehoonena alustas kool tegevust 2013. aastal ja iseseisva Randvere Koolina 2014. aastal. Oleme alles sündinud ja nii õpilaste arvu kui arengu mõttes alles kasvav kool.

Visioon

Kaasav õpikeskkond, mis pakub iga õppija vajadusest lähtuvaid võimalusi tema maksimaalseks arenguks.

Põhiväärtused

Innovaatiliste lahenduste ja IKT rakendamine

Randvere kool alustas tegevust 2013. aasta sügisel Viimsi Keskkooli õppehoonena. 2014/15. õppeaastast alustab kool iseseisva põhikoolina. Kooli eripära on spetsiaalsed klassid haridusliku erivajadusega õpilastele. Koolis on 7 suurt klassi, kus õpitakse põhikooli riikliku õppekava (RÕK) järgi ja 8 väikest klassi klassi, kus õpitakse RÕKi või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (PLRÕK) järgi lihtsustatud või toimetulekuõppes. RÕKi järgi toimub õpe I ja II kooliastmel, PLRÕKi järgi toimub õpe I-III kooliastmel.

Kuigi oleme tegutsenud väga lühikest aega, oleme uhked mõnede valikute ja algatuste üle, mida oleme teinud:

1) Meie koolis on noor õpetajaskond (keskmine vanus 32), kes on motiveeritud ja oskab kasutada IKT vahendeid ning on avatud uute tehnoloogiliste ideede rakendamisele klassiruumis.

2) Meie kooli õpilased suhtuvad heaperemehelikult kooli IKT vahenditesse: õpilaste käsutuses on tahvelarvutid ja mobiilne arvutiklass, kus igal õpilasel on üks kindel sülearvuti, mida ta kasutab, ning ta vastutab sülearvuti transportimise ja selle vooluvõrku ühendamise eest pärast kasutamist.

3) Juurutame I kooliastmel üldõpetust, mis on eelduseks tervikliku maailmapildi tekkimisele ja infotehnoloogia on selle maailmapildi loomulik osa.

4) Arendame koolis välja õppimist toetavat hindamisüsteemi, mille kaudu toetame õppija kujunemist iseseisvaks õppijaks ja selliseks õppijaks kujunemisel on IKT-vahenditel täita oma oluline roll. Hindamissüsteemi väljatöötamisse on kaasatud ka vanemad, tegutseb vanemate kool.

5) Meil on haridustehnoloog, kes klassiõpetajana pakub kolleegidele tuge ja julgustab kasutama erinevaid tehnoloogilisi lahendusi.

Varasemad projektid IKT rakendamisel õppetöös (sh Comenius, eTwinning, Nordplus, Tiigrihüpe)

Randvere kool osaleb koos Viimsi Keskkooli ja Haabneeme Kooliga I kooliastmele suunatud Nordplus projektis "Be active. Stay healthy!". Projekt algas 2013 aasta septembris ja lõpeb 2015 aasta mais. Projekti eesmärk on luua osalevates koolides tingimused aktiivseteks vahetundideks. Partnerid on Ranatakylän koulu Soomest ja Šiauliai Centro Primari school Leedust. Projekt ei ole otseselt seotud IKT-vahendite rakendamisega õppetöös, kuid kommunikatsioon ja osa tegevusi toimub infotehnoloogia vahendusel.

Kogemus kooliuuendusprojektide elluviimisel

Kuna kool alustas iseseisva koolina tööd alles käesoleval õppeaastal, siis varasemaid konkreetselt Randvere kooliga seotud projekte ei ole.

Oleme alustanud õppimist toetava hindamissüsteemi väljaarendamist.

Projekti eesmärgid:

1) 2016/17 õppeaastaks on välja töötatud

     a) edasi viival tagasisidel põhinev (enese)hindamissüsteem I kooliastmes;

     b) edasi viival tagasisidel ja tähelisel hindamisel põhinev (enese)hindamissüsteem II kooliastmes.

2) 2019/20 õppeaastaks on õppimist toetav hindamissüsteem välja töötatud ja testitud ning kõik kooli õpetajad rakendavad seda.

Saavutused:

1) Välja on töötatud järgmised dokumendid, mis lähtuva õppimist toetava hindamise põhimõtetest:

·         kooliõppekava;

·         hindamisjuhend;

·         1. ja 2. klassi tunnistus

2) Enne õppeaasta algust toimuvad lapse koolitee alguse vestlused, millel osalevad 1. klassi õppima asuva lapse pere (vanemad ja laps ise). Vestluse fookuses oli küsimus, missugust koostööd kool ja kodu peaksid tegema, et lapsest kujuneks ennast juhtiv iseõppija ja missugust hindamissüsteemi kool peaks rakendama.

3) 1. klasside õpetajad on välja töötanud üldõpetuse nädala töökavad ning kavandavad ja testivad edasi viival tagasisidel põhinevat (enese)hindamissüsteemi.

3) Koolis tegutses 2013/14. õppeaastal õppimist toetavat hindamist juurutav õpetajate professionaalsed õpikogukonna ühe õpetaja eestvedamisel.

4) Tegutseb vanemate kool.